Kriisi tähendab võimalusi

“When written in Chinese, the word ‘crisis’ is composed of two characters. One represents danger and the other represents opportunity.” John F. Kennedy

Hiina keeles on kaks tähemärki, mis kokku moodustavad sõna “kriis”. Wei – on kriitiline või ohtlik situatsioon ning ji – võimalus muutuda. Kriisi tulek lööb vanad käitumismustrid, hoiakud ja tavad sassi ning senised valemid lakkavad töötamast. Tuleb hakata leidma uusi lahendusi. Mugavustsoonist välja astuda ning edasi liikuda. Maailmas juhtub halbu asju, ka meie endi ja lähedastega. Kõik pole ennetatav. Me ei saa ette end välja magada. Me ei saa ka kriisis kõiki nüansse kontrollida.

Mis juhtub traumaatilisse kriisi sattunud inimesega? Kõige pealt sündmuse toimumise hetkel või vahetult peale seda on võitle-põgene-tardu hetk (F3 or the Fight-Flight-Freeze) ehk kuidas me keha reageerib ootamatult toimuvale. Enamasti on see automaatne ning meil puudub kontroll, kuigi osade elukutsete esindajad on sellisteks olukordadeks paremini treenitud, näiteks kutselised sõjaväelased ja politseinikud. F3 süsteem omab kriitilist tähtsust käimasolevas sündmuses ellujäämisel. Tegu on puhtalt füsioloogiliste reaktsioonidega meie kehas. Näiteks ohuolukorras liigub veri sõrmedest suurematesse musklitesse, mida on vaja kasutada põgenemisel või higistamine, mille eesmärk on ülekuumenevat keha jahutada.

Kriisi olukorras hakkab keha n-ö teistmoodi töötama. Enamike jaoks on see lühikene periood, ent on siiski neid, kellel keha jääb lahingvalmidusse. Sageli tuuakse siin näitena koduvägivalla ohvreid. Paraku praegu meie ühiskonnas toimuv mõjub suurele osale inimestest tugeva stressorina ning jääb mulje, et nad viibivad pidevalt F3 süsteemis.

Traumaatilisel kriisil on mitu etappi:

  • Šokk. Saab alguse kas sündmuse ajal või vahetult peale seda. Enamasti ei saa inimene täielikult toimunust aru. Mõned tarduvad, teised hakkavad hüperaktiivselt tegustema, kolmandad naeravad kuigi kõrvaltvaatajal pole midagi naljakat… Nutmine, paanika, eitamine. Siin on väga palju erinevaid reaktsioone võimalikud ning ükski neist pole vale. Sellises seisundis inimene ei suuda mäletada keerukat infot ning üldse võib kogu sündmus “mälust kaduda”. Edastada tuleb ainult vajalikku infot ja võimalikult lihtsal moel. Selles olukorras võib inimene kogu aeg toimunud sündmusest jutustada tahta, mis lähedasi ärritab.
  • Töötlemine. Tekib arusaam toimunust. Uue reaalsuse aksepteerimine. Identiteet, uskumused ja veendumised võivad muutuda. Tekib tulevikule mõtlemine (ja ka tegutsemine selles suunas)
  • Ümberkujundamine. Inimene on juhtunuga leppinud. Oskab sellega toime tulla, ei kanna igapäevaselt kaasas.

Enamike inimeste traumaga seonduv jääb siia, ent on mingi hulk, kes vajavad hilisemat professionaalset sekkumist.

Erinevate viiruste psühholoogilist mõju inimestele on teaduslikult uuritud. Üheselt on teadlased välja toonud, et peale diagnoosi valdavad inimest järgmised tunded: “šokk, uskumatus, paanika, hirm, süütunne, viha, meeleheide, lootusetus, tuimus.” Nad võivad esineda kõik korraga või vahelduda kiiremini valgusfoori tulede tempost. Sama kehtib ka kui diagnoosi saab lähedane või ühiskonda varitseb oht. Enamikel ei arene välja posttraumaatilist stressi häiret, ent teatud inimesed on siiski ohustatud.

Psühholoogiline kriisisekkumine on eelkõige oskus kuulata. Enamasti tunneb traumaatilisse kriisi sattunu end abituna. Tal puudub kontroll olukorra üle.

  • Kuula aga ära õpeta
  • Peegelda tagasi: “Kas ma sain õigesti aru, et…”
  • Ole olemas, isegi kui vaikite
  • Respekteeri vajadust üksi olla
  • Ära sunni rääkima kui lähedane ei taha
  • Vajadusel aita leida professionaalse abi

Need on esmased asjad, millega enamik hakkama saab. Professionaalne kriisisekkuja hindab ka n-ö alustalasid, mis on inimese ümber. Üks nendest on lähedaste toetav olemasolu. Paljud mõtlevad, et nüüd-ma-lähen-ja-ajan-asja-korda, ent liiga sellise tegevusega peletatakse inimesi eemale. Kriis võtab eneseväärikuse ja turvatunde ning kui keegi hakkab küsimata “asju korraldama”, siis see seisund süveneb. (NB: kehtib kui pole akuutset ohtu elule või tervisele). Kui olla lihtsalt vaikides olemas, on kriisi sattunud inimene hiljem tänulik.

Mis on siis praeguse covid-19 võimalused? Lugeda raamatuid? Vestelda lähedastega? Loobuda rämpstoidust? Kindlasti aga mina katsetaksin ka järgmist asja:

Ühe suure unistuse saavutamise teekonna loomine. Mõtle, mida saavutada tahad? See võib olla perereis 2021 aastal Austraaliasse või uue auto ost. Kirjuta paberile lõpp tähtaeg, nüüd jaga see erinevateks sammudeks. Näiteks lennupiletite ostmine, ööbimise broneerimine. Pane kõigele kuupäev juurde. Nüüd võta esimene asi – lennupiletite ostmine. Vaata, millised sammud on vaja teha, et endale või perele seda lubada. Võta sammud võimalikult väikeseks. Näiteks iga nädal üks hamburger vähem ja raha läheb reisi fondi. Arutage perega koos sammud, kes mida teeb. Pange kirja tähtajaliselt. Ära unusta, et see on MÄNG! Ta peab olema põnev, lõbus ning huvitav. Kõik osalejad peavad nõustuma oma panustega, siis tõesti saavutate eesmärgi.

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*